Millest juhindusid esimesed piloodid?
Esimestel pilootidel polnud radareid jmt, millest lendamise ajal juhinduda. Selleks rajasid Ameerika Ühendriigid 1920. aastail 20meetriste betoonnoolte süsteemi. Vahemaa ühest kollaseks värvitud noolest teiseni oli 15–20 kilomeetrit. Kuna nooled olid suured, nägid 500–100 meetri kõrgusel lennanud piloodid kogu aeg kauguses järgmist noolt. Üks säärane nooltejada näitas marsruuti näiteks New Yorgist San Franciscosse.
1940. aastail võeti noolte asemel kasutusele raadionavigatsioon, kuid paljud neist on siiani alles.
Seotud lood
Harrier ei vajanud õhkutõusuks pikka stardirada, vaid võis lendu alustada parkimisplatsilt.
Hitleri välksõja-taktika toetus suuresti õhuväele. Sakslaste kurikuulsad sööstpommituslennukid Stukad puhastasid teed tankidele ja jalaväele ning liitlased õppisid peagi kartma võigast sireeni, mille taustal need taevast alla sööstsid. Stuka tegi sakslastest Euroopa õhuruumi valitsejad.
Katapult oli mõeldud täislastis pommitajate õhkupaiskamiseks, kuid ei hakanud kunagi korralikult tööle.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht nägemaks pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on mineviku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamikes Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Veebruaris on II maailmasõja ühe hirmsaima ja mõttetuima õhurünnaku aastapäev
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele