Tsaari-Venemaaks nimetatakse Venemaad ajavahemikul 1547 kuni 1721, sest sellel ajal oli Venemaa monarhide tiitliks tsaar. Tsaaririik kasvas plahvatuslikult. Igal aastal suurenes riik umbes Hollandi-suuruse maa-ala võrra.
Peeter I unistas Venemaa muutmisest suurriigiks, kuid Venemaal puudus laevastik. Nii pidi tsaar maskeeruma lihtsaks käsitööliseks, et õppida Hollandis sõjalaevade ehitamist.
Venemaal võimu haaranud bolševikud alustasid jahti endisele aadelkonnale. Hiljutist eliiti alandati, rööviti ja tapeti. Aristokraadid said end päästa üksnes riigist põgenedes.