Elva muinasaare ilmestab muinasaja lõplikku loojangut
Kui muinasajal kaaluti hõbedat, siis keskajal hakati lugema vermitud münte. Üleminek uuele rahasüsteemile toimus alles tükk aega pärast muistse vabadusvõitluse lõppu.
Eestis on noorema rauaaja lõpuks ja keskaja alguseks traditsiooniliselt loetud seda, kui maa vallutasid Saksa ja Taani ristisõdijad aastail 1208–1227 toimunud sõdades, mida kirjeldatakse „Henriku Liivimaa kroonikas“. Eestist avastatud aarete olemuse muutumine tõmbab muinas- ja keskaja vahele selge piiri siiski alles tunduvalt hilisemasse aega.
Seotud lood
12. sajandi algupoolest Eesti maapinda jäänud uhked mündiaarded räägivad kaubanduslikust kõrgajast, mis hõlmas otsekontakte isegi Inglismaaga.
Liivi sõja ajal laastati Eesti ala niivõrd põhjalikult, et maapinda jäi sadu aardeid. Kiiruga peideti vaenlase eest maamulda mitte üksnes raha, vaid ka ehteid.
Ida-Virumaalt Kohtla-Järve lähedalt Vitsiku külast leitud viikingiaegne hõbeaare on Põhja-Euroopa üks vanimaid. Selle koosseis räägib siinsete elanike kontaktidest nii ida- kui ka läänepoolsete aladega.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele