Välksõda keskajal
Templirüütlid olid eliitsõdurid. Neil oli 686 reeglist koosnev kirjalik koodeks, mis dikteeris kõiki rüütlielu aspekte, ka käitumist lahinguväljal. Ristisõjas pidid nad ratsutama tihedas rivis, ründama vaenlast ühtse üksusena ning jätkama võitlust, kuni vastane oli purustatud.
Surm lahinguväljal oli austusväärne
Seotud lood
Viikingid ei lootnud kaugetele rannikutele korraldatud röövretkedel ainult heale õnnele. Nende edu tagasid aastatepikkune harjutamine, hoolas planeerimine, psühholoogiliste sõjapidamisvõtete tundmine ning teravmeelsete sõjakavaluste leidlik rakendamine.
Härdasüdamelistest munkadest said varsti pärast ordu asutamist fanaatilised katoliiklased. Saksa ordu levitas jumala sõna mõõga abil. Läänemere äärde rajatud sõltumatust riigist alustasid rüütlid 200 aasta pikkust ristisõda paganatest naabrite vastu.
10. sajandi lõpuks olid viikingiaja suurimad ja tugevaimad suguvõsad omavahel sõlmitud abieluliitude kaudu üksteisega tihedasti seotud. Vereside oli tugev, ent võimuiha ja reeturlikkus panid pereidülli pragunema. Selle tagajärjel algas Põhjalas verine võitlus võimu pärast.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele