Kui tüüpiline keskaegne sõjavägi moodustati ajutiselt amatööridest, siis templirüütlid lõid professionaalse militaarkultuuri, pannes niiviisi aluse traditsioonile, mida võib ka tänapäeva moodsates väeüksustes näha.
Sõdalasmunkade sisehierarhias oli 15 astet. Varustamine, rahastamine ja taktikaline juhtimine delegeeriti kindlatele inimestele, kes neid ülesandeid iseseisvalt täitsid.
Karistused hierarhia eiramise ja omapäi toimimise eest olid rasked: piitsutamine, vangistus ja ordust väljaheitmine.
Surm lahinguväljal oli ordu fanaatiliste rüütlite hulgas äärmiselt austusväärne. Selline surmahirmu puudumine tegi meestest lahingus sitked vastased, kes kunagi kokkupõrkest tagasi ei kohkunud.