Skandinaavia muinasteaduses on traditsiooniliselt peetud viikingiaja lõpuks aastat 1050. Viimasel ajal on arheoloogid hakanud siiski üha rohkem kõnelema 11. ja 12. sajandi vahetusest kui olulisest rajajoonest. Kuigi viikingiaja lõpp võis paikkonniti olla väga erinev, on sealse uue „konsensusliku“ dateeringu puhul võetud aluseks Põhjala vanimate kivikirikute puitkonstruktsioonide dateeringud.
Kui muinasajal kaaluti hõbedat, siis keskajal hakati lugema vermitud münte. Üleminek uuele rahasüsteemile toimus alles tükk aega pärast muistse vabadusvõitluse lõppu.
Ida-Virumaalt Kohtla-Järve lähedalt Vitsiku külast leitud viikingiaegne hõbeaare on Põhja-Euroopa üks vanimaid. Selle koosseis räägib siinsete elanike kontaktidest nii ida- kui ka läänepoolsete aladega.