Pipi pani kingad padja peale: Astrid Lindgren tegi lastekirjanduses revolutsiooni
Pole juhus, et esimene raamat punajuukselisest tüdrukust Pipist ilmus pärast Teist maailmasõda 1945. aastal. Tulevane lastekirjanik Astrid Lindgren sai kirjatsensorina töötades osa sõja õudustest ja see süstis mässulise Pipi tegelaskujusse umbusku võimuesindajate vastu.
Kas teadsid, et Astrid Lindgreni elus leidus nii leina kui ka sõda? Paljusid üllatab ka fakt, et ta andis oma esimese lapse ära. Astrid Lindgren tõi kirjandusse helged rõõmsa- ja mässumeelsed tegelased, ent tegelikult kirjutas ta ka üksindusest ja surmast.
Seotud lood
Soomerootsi karikaturist ja kirjanik Tove Jansson sai tuntuks lasteraamatutega Muumitrollist ja tema sõpradest. Tegelikult tahtnuks ta maalida ja kirjutada hoopis täiskasvanutele. Terasel lugemisel mõjubki „Muumitroll“ pigem täiskasvanute kirjandusena.
Charles Dickens kujutas viktoriaanliku ajastu klassidesse jagunenud Londonit oma elukogemuse põhjal. Jutus „Jõululaul“ andis kirjanik jõulupühadele aga sellise vormi, nagu me seda tänapäeval tunneme.
Lilli Suburg oli esimene eesti naiste õiguste eest kõneleja, samuti esimese tütarlastekooli asutaja ja naisteajakirja käimalükkaja. Kuna tema ideed olid oma ajast ees, pidi ta taluma palju kriitikat, ent jäi ka kõige traagilisematel eluhetkedel kindlaks oma põhimõtetele. Samas kujunesid Suburgi aated välja suuresti meeste toel.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele