Maailmamood jõuab pärast Esimest maailmasõda Eestisse
Esimene maailmasõda muutis peaaegu kõiki eluvaldkondi. Järsk pööre toimus ka moes: ikooniks tõusis seninägematu figuuri ja soenguga naine. Noores Eesti Vabariigis katsuti samuti ajaga sammu pidada.
Eelmise sajandi alguse ideaalnaine oli maani seelikus koheva soengu ja suure kübaraga daam, kelle piht oli korseti abil peeneks tõmmatud. Belle Époque’i aegne naine rõhutas naiselikkust, graatsilisust, haldjalikkust.
1920. ja 1930. aastail tõusis au sisse teadlik perenaine, kes oli kodumajanduskunsti õppinud spetsiaalsetel kursustel. Oma majapidamises juurutas ta võimaluse korral euroopalikke uuendusi, kuid kehtestas ka range korra.
Iseseisvas Eestis jalad alla saanud linnaeliit ei soovinud oma söögilaual enam piirduda kartuli ja soolalihaga. Õhinal hakati proovima uudseid euroopalikke roogi ning juurutama peenemaid söögikombeid. Au sisse tõusis vitamiinirikas ja kalorivaene toit, mis aitas daamidel taljet hoida.
Esimesest arglikust katsest Eestis emadepäeva tähistada kasvas 1920. aastatel välja üleriigiline pidupäev, mida võrreldi lausa paradiisiga. Karskusliikumise algatatud üritus muutus niivõrd populaarseks, et riik otsustas selle „kaaperdada“.