Venelased katsetasid tuumarelvi Kasahstani stepirahval ja ameeriklased plaanisid vesinikupommidega rajada süvendi uuele Panama kanalile. Külma sõja aegsed kindralid armastasid oma tuumarelvi, mis mõne aastaga muudeti viimsepäevarelvadest lemmikmänguasjadeks.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
kuidas ameeriklased kasutasid Bikini atolli tuumakatsetuste polügoonina;
milline oli Edvard Telleri pöörane plaan kasutada tuumapomme tsiviilehituse projektides;
kuidas Nõukogude Liit viis läbi maailma suurima tuumaplahvatuse, tuntud kui Tsaar-pomm.
USA viitseadmiral William Blandy (vasakul) koos abikaasaga esimese tuumakatsetuse tähistamisel 1946. aastal. Järgneva 50 aasta jooksul tegi USA üle 1000 tuumakatsetuse.
1961. aastal heitis Nõukogude lennuk polaarjoonest põhjas alla ajaloo võimsaima pommi. Selle tekitatud seenpilv tõusis 64 km kõrgusele ning plahvatust tajuti kõikjal maailmas. Eriti selgesti oli plahvatuse mõju tuntav Põhjamaades.
Sel sügispäeval valitseb Arkansase raketikompleksis täielik rahu. Juhtimisruumis käib lõbus vestlus, samal ajal kui kaks tehnikut teevad raketišahtis tavapärast hooldustööd. Äkki kõlab häiresignaal. Midagi on juhtunud šahtis, kus asub stardivalmis tuumarakett. Selle lõhkepea on 600 korda võimsam kui Hiroshimale heidetud tuumapomm.
Juulis kutsub Viasat History avastama ajaloo sündmusi, mis muutsid maailma. Alates antiikaja kuulsatest reetmistest ja paleeintriigidest kuni Ameerika iseseisvusvõitluse ning Teise maailmasõja idarinde sündmusteni – need on lood inimestest, kelle valikud mõjutasid terveid rahvaid ja kujundasid tulevikku. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.