• 04.11.25, 00:06

DNA-uuringust selgus Venemaalt taganenud Napoleoni vägede tegelik hukutaja

Kui Napoleon oma paljurahvuselise armeega 1812. aasta lõpukuudel suvel alustatud Venemaa sõjakäigult taganema asus, ei osanud mehed oodata, et neid ootavad ees palju hullemad asjad kui tsaari vägedega lahinguväljal vastamisi minemine.
“Napoleoni taganemine Venemaalt” Adolf Northeni maalil aastast 1851.
  • “Napoleoni taganemine Venemaalt” Adolf Northeni maalil aastast 1851.
  • Foto: Wikimedia Commons
Venemaalt taganemise ajal tabasid vähemalt poolt 600 000-mehelisest väest karmid talveolud, milleks polnud valmistutud, nälg ja haigused. Uus uuring on nüüd tuvastanud, millised patogeenid ehk haigustekitajad aitasid niigi kurnatud ja külmavõetud sõdureid hävitada.
„On väga põnev kasutada tänapäevast tehnoloogiat, et tuvastada ja diagnoosida midagi, mis on olnud maetud 200 aastat,” ütleb metagenoomika teadlane Nicolás Rascovan Prantsusmaa Pasteuri Instituudist.
Omaaegsed arstid põhjendasid paljude Grandé Armeé meeste hukkumist epideemilise tüüfusega, mille sümptomiteks on palavik, peavalu ja lööve. Kuid tänapäeva teadlased ei leidnud sõdurite säilmetest jälgi bakterist Rickettsia prowazekii, mis oleks pidanud seda haigust põhjustama.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pärast 13 sõduri hammastest vana DNA eraldamist ja analüüsimist leidsid teadlased hoopis tõendeid, et mehed kannatasid paratüüfuse all, mida põhjustas bakter Salmonella enterica, ning korduva palaviku all, mida põhjustas täidega leviv bakter Borrelia recurrentis. „Kuigi see haigus ei pruugi olla surmav, võis täidega leviv kaua kestev ja korduv palavik oluliselt nõrgestada juba niigi kurnatud inimest,” selgitavad teadlased oma artiklis.
Teadlased hoiatavad, et asjaolu, et nende analüüsis epideemilist tüüfust ei tuvastatud, ei tähenda, et see ei oleks aidanud kaasa sõdurite kurikuulsale kaotusele, sest nad võtsid proove vaid 13 inimeselt. 2001. aastal Leedus Vilniuses leitud massihaudades lebab üle 3000 surnukeha.
Teised uurijad on märkinud, et mitmed haigused vastavad ajaloolistele sümptomite kirjeldustele, sealhulgas ka epideemiline tüüfus. Paljud mehed maeti oma vormiriietes ja koos hobustega. Relvade puudumine viitab sellele, et need inimesed ei surnud lahingus, selgitavad Barbieri ja tema meeskond.
„Selleks, et täielikult mõista epideemiliste haiguste ulatust, mis mõjutasid Napoleoni armeed Vene taganemise ajal, on vaja analüüsida suuremat hulka proove,” kirjutavad nad oma teadustöös. „Meie tulemuste valguses oleks mõistlik seletus nende sõdurite surmadele kurnatuse, külma ja mitme haiguse, sealhulgas paratüüfuse ja täidega levinud korduva palaviku kombinatsioon.”

Seotud lood

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele