Kui Napoleon oma paljurahvuselise armeega 1812. aasta lõpukuudel suvel alustatud Venemaa sõjakäigult taganema asus, ei osanud mehed oodata, et neid ootavad ees palju hullemad asjad kui tsaari vägedega lahinguväljal vastamisi minemine.
“Napoleoni taganemine Venemaalt” Adolf Northeni maalil aastast 1851.
  • “Napoleoni taganemine Venemaalt” Adolf Northeni maalil aastast 1851.
  • Foto: Wikimedia Commons
Venemaalt taganemise ajal tabasid vähemalt poolt 600 000-mehelisest väest karmid talveolud, milleks polnud valmistutud, nälg ja haigused. Uus uuring on nüüd tuvastanud, millised patogeenid ehk haigustekitajad aitasid niigi kurnatud ja külmavõetud sõdureid hävitada.
„On väga põnev kasutada tänapäevast tehnoloogiat, et tuvastada ja diagnoosida midagi, mis on olnud maetud 200 aastat,” ütleb metagenoomika teadlane Nicolás Rascovan Prantsusmaa Pasteuri Instituudist.
Omaaegsed arstid põhjendasid paljude Grandé Armeé meeste hukkumist epideemilise tüüfusega, mille sümptomiteks on palavik, peavalu ja lööve. Kuid tänapäeva teadlased ei leidnud sõdurite säilmetest jälgi bakterist Rickettsia prowazekii, mis oleks pidanud seda haigust põhjustama.

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele