19. sajandi Prantsuse meisterkokk oli teerajaja

Lahustist tuli suhkru aseaine ja külmaga välja unustatud limonaadist sai maailma esimene mahlajäätis. Paljud populaarsed toiduained on tekkinud täiesti juhuslikult.

Kui Inglismaa kuningas Henry VIII otsustas banketi korraldada, ei koonerdanud ta millegagi ega jätnud midagi ka juhuse hooleks. Külalistele serveeriti suuri lambakintse, vardas küpsetatud paabulinde ja suhkrust ehitatud katedraale. Ta nimelt teadis, et vastaseid on lihtsam võita söögilaua taga kui lahinguväljal.

Baltisakslaste köögikultuur tugines Saksa köögile, mida mõjutasid tugevasti Rootsi, Vene ja Lääne-Euroopa kombed. Mõisateenijate kaudu kandusid 19. sajandil retseptid ka eestlastele ja lätlastele ning nende järgi valminud toidud kinnistusid meie rahvusköögi tuumikroogadeks.

Roomlased lasid hea maitsta nii jaanalinnukeeltel kui ka emiste nisadel, kuid süüa tehti ka tänapäeval saadavatest koostisainetest. Imeline Ajalugu palus kokal valmistada kaheksat antiikaja rooga. Maitseme üheskoos toitu, mida sõid Caesar, Cicero ja Scipio Africanus.

Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.