Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peipsiveere rahva rõõmsad jõulud
Vanausuliste jõulude juurde kuulusid ka mängud. Neid mängisid kõik, soost ja vanusest olenemata.
Maskeeritud jõulusantide traditsioon on praeguseks kahjuks välja surnud.
Foto: Wikimedia.org
Peipsiveere rahvas on oma umbes 300aastase ajaloo jooksul suutnud säilitada suure osa väga huvitavatest ja ilusatest jõulutraditsioonidest. Oma religiooni, keele ja kultuuri alalhoidmine pole ajaloo keerdkäikude tõttu olnud sugugi lihtne. Sellega on siiski kenasti hakkama saadud. Kirjalikke ajaloolisi allikaid on selle omanäolise rahvusvähemuse kohta üsna vähe, seega põhinevad andmed folkloori kohta enamasti küsitlustel ja vanemate inimeste meenutustel.
Võimsast Irboska kivikindlusest veidi põhjas paikneb ühel laevaninakujulisel neemel vana linnamägi. Enne, kui sellel kinnitas kanda varjaag Truvor, asus seal arvatavasti muinaseestlaste linnus.
16. sajandi jõululaupäeva iseloomustas eeskätt ärevus. Jõulurõõmu tuli talitseda, sest jõululaupäeval kuulus võim pahuratele ja nõudlikele maa-alustele.
Aastasadu on teatud seda, et saun on vaese mehe arst. Saunas raviti kõikvõimalikke haigusi, kuid esikohal olid ikkagi nn kondihaigused ja jooksva. Ja väga tähtsal kohal oli saun ka jõulutraditsioonides.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.