Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks Eestis enam keraamikat ei tehtud?
Muinasleidude järgi on teada, et Eesti territooriumil oli põletatud keraamika levinud ja selle valmistamise oskused olid olemas. Seevastu mitu viimast sajandit kuni 19. sajandi keskele välja, kui keraamika hakkas jälle levima, olid kasutusel ainult puust nõud ja astjad. Keraamilisi esemeid tootsid ja levitasid Eestis alates 19. sajandi keskpaigast ka setu (vene päritoluga?) potikaupmehed.
Seotud lood
Kui muinasajal kaaluti hõbedat, siis keskajal hakati lugema vermitud münte. Üleminek uuele rahasüsteemile toimus alles tükk aega pärast muistse vabadusvõitluse lõppu.
Võsu rahvas oli kunagi väga uhke kohaliku tellisevabriku toodangu üle. Jaaniojal valminud tellised kirjaga PALMS olid nõutud nii kodu- kui ka välismaal. 1929. aastal sai pidu aga läbi.
Tuhatkond aastat tagasi hakkasid eestlased ehitama maju, milliseid ei leia maailmast peaaegu kusagilt mujalt. Rehemaja koosnes algul vaid kahest ruumist, nii et pere elas loomadega pead-jalad koos.
Oktoobris viib Viasat History vaatajad ajaloo pöördeliste sündmuste ja seni varju jäänud lugude juurde. Teise maailmasõja lahinguväljade kujundanud geograafia, Vesuuvi tuha alla mattunud luksusvilla saladused, Baskimaa nõiajahi sünge pärand ning Dracula ajaloolise prototüübi lugu näitavad, et minevikust võib tuttavate lugude tagant leida hoopis uusi tahke. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele