
- USA noorsõdurid harjutasid enne rindele saatmist kaevikute kaevamist.
- Foto: Library of Congress
Sõjajalal olevad riigid on juba 19. sajandist saadik rajanud sakilisi, maastikku järgivaid kaevikuid. Nende nurgelisus suurendab sõjameeste ellujäämisvõimalusi.
Kui vastane tulistab kaevikut suurtükist, ei saa mürsukillud sadade meetrite ulatuses laiali lennata, vaid tabavad üksnes piiratud arvul sõdureid kindlal lõigul.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mõlema maailmasõja ajal oli sõdurite käsutuses sadu kirjatuvisid.
Britid uskusid, et nende armeed juhivad vaprad ja tublid ohvitserid. 1850. aastail tegi ajaloo esimene sõjakorrespondent ajaleheveergudel avalikuks armee tegeliku olukorra.
Kolmekümneaastane sõda (1618–1648) oli üks verisemaid konflikte Euroopas. Suur kääbas, millest leiti 47 skeletti, annab uut infot selles sõdinud meeste kohta.
Juulis kutsub Viasat History avastama ajaloo sündmusi, mis muutsid maailma. Alates antiikaja kuulsatest reetmistest ja paleeintriigidest kuni Ameerika iseseisvusvõitluse ning Teise maailmasõja idarinde sündmusteni – need on lood inimestest, kelle valikud mõjutasid terveid rahvaid ja kujundasid tulevikku. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.