Britid uskusid, et nende armeed juhivad vaprad ja tublid ohvitserid. 1850. aastail tegi ajaloo esimene sõjakorrespondent ajaleheveergudel avalikuks armee tegeliku olukorra.
„Nad liikusid edasi kahes reas ning nende samm muutus üha kiiremaks, mida lähemale vaenlasele nad jõudsid. 1200 jardi kaugusel tormas kogu vaenlase liin peale ja kolmekümnest raudsuust vilisesid surmavad kuulid suitsu ja leekide tormilises laines.“
Eesti ajalehtede sõjakirjasaatjad kajastasid Vabadussõja ajal sõjasündmusi võrdlemisi objektiivselt, hoidudes propagandisti ja vihaõhutaja rollist, kirjutab ajaloolane Toivo Kikkas ajakirjas Methis avaldatud artiklis.
Kas kirjandus võib ajendada tavalist inimest mõrvama? Selle küsimuse esitasid endale Victoria ajastu inglased, kui aristokraat lord William Russell leiti surnuna, kõri läbi lõigatud.