Keskaegsete lahinguvigastuste lähem uurimine andis teadlastele aimu sellest, kui tohutu oli kuulsa pikkvibu purustusjõud.
Keskaegne pikkvibu oli niivõrd tõhus relv, et selle nool lõi inimese koljust läbi sarnase jõuga nagu tänapäevase tulirelva kuul. Sellisele järeldusele jõuti pärast Inglismaa linnas Exeteris asuva matmispaiga luustike uurimist.
Talumehed tulid lahingusse saarepuidust odadega, rikkad mehed Saksamaalt imporditud mõõkadega ning võitlustes karastunud sõjamehed vehkisid kahe meetri pikkuste sõjakirvestega. Selline oli viikingite võitmatu vägi, keda keegi ei suutnud kolmesaja aasta jooksul peatada.
Arheoloogidel pole aimugi, milleks neid kirveid kasutati või kes varastest inimliikidest need valmistas. Praktiliseks kasutamiseks on need ilmselgelt liiga suured.
Belgiast avastatud tulekivist teramike analüüs näitab, et meie esivanemad kasutasid odade heitekauguse ja löögitugevuse suurendamiseks odaheitjaid juba 30 000 aastat tagasi.