Kas Rooma betoon oli tänapäevasest parem?
Rooma Panteon ja Colosseum on ajahamba puremisele vastu pannud peaaegu 2000 aastat ning seejuures on neid üksnes vähesel määral hooldatud. Nende ehitiste püsimise saladus on Rooma-aegses tsemendis.
Tänapäeva betoonehitised hakkavad kulumismärke näitama enamasti umbes 20 aastat pärast valmimist. Roomlased segasid betoonisegu sisse vulkaanilist tuhka, mis andis sellele fenomenaalse vastupidavuse.
Seotud lood
Pärast seda, kui Panteon renessansiajal renoveeriti, muutus see intellektuaalide kogunemiskohaks.
Sajandeid ei saanud suured laevad Rooma väikestes sadamates silduda. See tegi keeruliseks linna toiduga varustamise. Ja kui toit lõppes, hakkasid elanikud kohe mässama. Keiser Claudius kartis rahvast nii väga, et soovis probleemi lahendada nüüd ja igavesti. Algas tohutu sadama ehitus, kuid juba enne valmimist leidis aset mitu katastroofi.
Pikka aega oli Eesti aladelt teada ainult üks kindel Rooma müntide aare. Viimastel aastatel on tehtud aga mitu suuremat avastust, mis on aidanud meil mõista, kuidas need mündid siia jõudnud on.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele