Esimene viisaastakuplaan kuulutati välja 1928. aastal ja see pidi Nõukogude Liidu muutma põllumajandusmaast tööstusgigandiks, mis oleks võrdne läänega. Eesmärk tuli saavutada põllumaade kollektiviseerimise ja industrialiseerimise teel. „Oleme 50–100 aastat arenenud riikidest maha jäänud. Peame neile kümne aastaga järele jõudma,“ ütles Stalin 1931. aastal.
Stalini silmis oli esimene viisaastak väga edukas. Industrialiseerimine käis täie hooga, uued linnad kerkisid kõikjale. Ainuüksi esimesel kahel viisaastakul neljakordistusid söe, nafta ja terase tootmine. Põllumajanduses oli viisaastakuplaan aga katastroofiliste tagajärgedega. Aastail 1932–1933 suri kuni seitse miljonit inimest nälga, sest riik võttis suurema osa nende saagist jõuga endale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hilisstalinistlik Nõukogude Liit röövis inimsööjalikke võtteid kasutades oma elanikelt vara, et valmistuda peagi puhkevaks kolmandaks maailmasõjaks. Kunstlikult tekitatud nälja abil sunniti inimesi loovutama oma sääste ja odavalt müüma väärisesemeid, sh sõja ajal välismaalt röövitud vara. Üksnes suure juhi surm segas sel riikliku väljapressimise süsteemil laienemist üle kogu planeedi.
Pärast sõda elas Nõukogude Liidus naisi 22 miljoni võrra rohkem kui mehi. Just nemad pidid riigi üles ehitama ning sünnitama ka uued riigikodanikud, trotsides kehva palka ja nigelat olmet.
Ühtegi riiki ei räsinud Teine maailmasõda rohkem kui Nõukogude Liitu. Selle linnad olid varemeis ja elu kaotas umbes 27 miljonit inimest. Stalin keelas rahvaloendused, et varjata suuri inimkaotusi, mille käes vaevleb Venemaa praegugi.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.