Nobeli auhinna suurimad skandaalid
Nobeli auhind on algusest peale alust andnud negatiivse alatooniga pealkirjadeks, sest võitlus maineka autasu pälvimise nimel on olnud armutu. Käiku on läinud onupojapoliitika, räpased intriigid ja korruptsioon.
Rootsi lõhkeainevabrikant Alfred Nobel sai 1888. aastal šoki. Ta luges ajalehest iseenda nekroloogi pealkirjaga „Surmakaupmees on surnud“. Ajaleht oli eksinud, sest toona suri hoopis Alfredi vend, kuid nekroloogi toon andis jõukale mehele aimu, missuguseks ähvardab temast jääv mälestus kujuneda.
Seotud lood
Lähis-Ida on pikka aega olnud kui püssirohutünn, mille võib plahvatama panna väikseimgi säde. Pärast Teist maailmasõda iseseisvus küll enamik sealseid riike, kuid vanad vaenud jäid: ühel pool juudid, teisel araablased. Pinged eskaleerusid taas kord 1967. aasta juunis ning Iisraelil võttis Lähis-Ida kaardi tundmatuseni muutmine aega kõigest kuus päeva.
Adolf Hitler pidas juute parasiitideks, kes ähvardasid sakslasi ning püüdlesid salamisi maailmavalitsejateks. Ta ei olnud oma juudivihkamises kaugeltki üksi. Antisemitism oli Euroopas levinud ja eelarvamused said erilise tuule tiibadesse siis, kui natsid 1933. aastal võimule tulid. Viis aastat hiljem kees vihkamine üle.
Pärast Luftwaffe ägedat rünnakut Bari sadamale hakkasid haavatud saladuslikult surema. Üks noor arst uuris selle põhjusi ning avastas võimaluse miljonite vähihaigete elu päästmiseks.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele