Kes nakatus ahvirõugetesse esimesena?
Ahvirõuged on olemas olnud arvatavasti aastatuhandeid, kuid haigus tuvastati esimest korda 1958. aastal Kopenhaageni riiklikus seerumiinstituudis. Taani teadlased leidsid selle viiruse esmalt makaakidelt ning seepärast nimetatigi haigus ahvirõugeteks.
Nimetus on tegelikult eksitav, sest viiruse peremeesloomad on hoopis närilised. Ahvid ja ka inimesed on nakkuse juhuslikud edasikandjad.
Seotud lood
Ameerika Ühendriikides on tänapäeval üks maailma rangeimaid vaktsiinide väljatöötamise kontrollsüsteeme. Sellel on mõjuv põhjus. 1955. aastal põhjustas ühes laboris tehtud viga katastroofi, mille tagajärjed olid ohvritele eluaegsed.
Kui 1796. aastal leiutati rõugevaktsiin, hingasid paljud arstid kergendustundega. Rahva seas aga hakkasid levima kahtlused. Kui riik muutis rõugetevastase vaktsineerimise sunduslikuks, puhkesid tänavail meeleavaldused.
1676. aastal tegi hollandlane Anton van Leeuwenhoek avastuse, mis rajas teed inimkonna kardetuimate haiguste seljatamisele sajandeid hiljem.
Kas oled valmis rännakuks läbi aja? Viasat History viib sind ajaloo suurimate mõistatuste, võimu ja kurjuse telgitaguste ning lahendamata surmalugude keskmesse. See on kanal, kus minevik ärkab ellu läbi ekspertide, teadusuuringute ja haarava jutustuse – alates antiikvalitsejate saladustest kuni 20. sajandi süngeimate peatükkideni. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele