Hollandi teadlane Anton van Leeuwenhoek (1632–1723) tegi 9. oktoobril 1676 murrangulise avastuse. Ta oli aastaid tegelnud primitiivsete mikroskoopide valmistamisega ja nüüd sai ta esimeseks inimeseks, kes võis oma silmaga vaadelda paljusid „väikesi loomi“, mida hiljem hakati nimetama mikroorganismideks.
Elu keskaegses Euroopas polnud nõrganärvilistele ega tundliku maoga inimesele. Linnad olid rahvast täis, kanalisatsiooni ei tuntud ja teadmised hügieenist olid kasinad. See põhjustaski keskajal bakterite suure leviku.
20. sajandi alguses suri tuberkuloosi aastas keskmiselt 400 000 lääneeurooplast. Arst Albert Calmette töötas tapva tõve vastu välja vaktsiini, mis päästis tuhandete elu. Siis aga rikkus tema vaktsiini maine ühe Saksa labori lohakus.