Lastehalvatustõve vaktsiiniga läks valesti kõik, mis minna sai
Ameerika Ühendriikides on tänapäeval üks maailma rangeimaid vaktsiinide väljatöötamise kontrollsüsteeme. Sellel on mõjuv põhjus. 1955. aastal põhjustas ühes laboris tehtud viga katastroofi, mille tagajärjed olid ohvritele eluaegsed.
Kogenud viroloogina oli Bernice E. Eddy harjunud, et laborikatsed ei anna alati niisuguseid tulemusi, nagu eeldatud. Ometi vajus teadlasel suu lahti, kui ta uuris 1954. aasta 30. augustil mikroskoobi all lähemalt üht proovi.
Seotud lood
Kui 1796. aastal leiutati rõugevaktsiin, hingasid paljud arstid kergendustundega. Rahva seas aga hakkasid levima kahtlused. Kui riik muutis rõugetevastase vaktsineerimise sunduslikuks, puhkesid tänavail meeleavaldused.
Aastatuhandeid sandistas ja tappis lastehalvatustõbi inimesi. 1953. aastal valmistas arst Jonas Salk selle kardetud haiguse vastu vaktsiini. Enne vaktsiini manustamist tuli seda katsetada.
Ahvirõuged on olemas olnud arvatavasti aastatuhandeid, kuid haigus tuvastati esimest korda 1958. aastal Kopenhaageni riiklikus seerumiinstituudis. Taani teadlased leidsid selle viiruse esmalt makaakidelt ning seepärast nimetatigi haigus ahvirõugeteks.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele