Juba alates keskajast koondus suur osa kunstimaterjalidega kauplemisest apteekide kätte ning see tendents süvenes varauusajal esimesel poolel, mil riik ja linnaomavalitsused piirasid teiste kaupmeeste õigusi värvimaterjalidega kaubelda.
Apteekidest said kunsti- ja kirjutusmaterjalidega kauplejad seetõttu, et paljusid aineid kasutatigi toona paralleelselt nii inimeste raviks kui ka materjalide värvimiseks, kirjutab ajaloolane Hannes Vinnal erinevate autorite artiklitest koosnevas mahukas kogumikus „Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800“, mida esitletakse 4. detsembril kell 17 Tallinna Suurgildi hoone veinikeldris.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sajanditevanustel maalidel leidub muudki uurimisväärset peale kunstniku pintslitõmmete. Poola ja Norra teadlased võtsid luubi alla vanadele maalidele tekkinud värvipraod.
9. augustil 1974 rullitakse punane vaip kokku pärast Nixoni lahkumist Valgest Majast.