„Kuusk“, „kõiv“ (kask), „toom(ingas)“ ja arvatavasti ka „paju“ pärinevad eesti keele kõige vanemast, nn uurali kihistusest, mis on meil ühine Siberi sugulaskeeltega.
Viimase ligi 30 aasta jooksul võib advendiaja ning jõulude lähenedes ikka ja jälle leida ajakirjandusest lugusid sellest, et Tallinnast on teada maailma vanim avalik jõulupuu ning jõulupuu traditsioon olevat tekkinud vanal Liivimaal. Jõulukuusk olevat Tallinna raekoja esisel väljakul seisnud juba 1441. aastal. Allikatesse ja konteksti süvenedes on neid väiteid võimatu kinnitada.
Aastatuhandeid mõistatasid eurooplased, kuhu nende metsalinnud talviti kaovad. Kas nad vajuvad talveunne, lahkuvad Kuu peale või kehastuvad teiseks liigiks? Selguse tõi 1822. aastal üks kurg.