Vomentaga muistne aare jutustab muinasaegsete harjumaalaste rauakaubandusest Ojamaaga
Peaaegu 200 aasta eest leitud aare jutustab salapärasest Vomentaga muinaskihelkonnast, mil olid aktiivsed kaubanduslikud ülemerekontaktid.
Endise Keila kirikukihelkonna territooriumilt Ääsmäelt avastati 1845. aastal savinõuga peidetud hõbeaare (terminus post quem (lüh tpq.) – lad „aeg, pärast mida dateeritav sündmus toimus“ ehk aarde varaseim võimalik peitmisaeg 965/6), mille koostisest on tänapäevani säilinud lähemaid andmeid 338 araabia mündi ja ühe spiraalse hõbevõru (kaal 96,70 grammi) kohta.
Seotud lood
12. sajandi algupoolest Eesti maapinda jäänud uhked mündiaarded räägivad kaubanduslikust kõrgajast, mis hõlmas otsekontakte isegi Inglismaaga.
Ida-Virumaalt Kohtla-Järve lähedalt Vitsiku külast leitud viikingiaegne hõbeaare on Põhja-Euroopa üks vanimaid. Selle koosseis räägib siinsete elanike kontaktidest nii ida- kui ka läänepoolsete aladega.
Sakala põhjaosa muinaseestlaste üliku ja väepealiku Lembitu kodulinnuse asukoht Lõhaveres on välja andnud mitu tähelepanuväärset aaret.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele