Iisraeli, Hispaania ja Itaalia teadlastel õnnestus dateerida Juuda kõrbest leitud kivist leopardilõksud. Vanimad neist osutusid pärinevaks 5. – 4. aastatuhandest eKr.

- © Quaternary Science Reviews
Araabia poolsaarel elavat araabia leopardi (Panthera pardus nimr) kütiti veel 20. sajandi alguseski kivist lõksudega, mille tööpõhimõte meenutas tänapäevase tuhkrulõksu oma. Kividest ehitati kamber, mille sisse puust vaia otsa asetati sööt. Vai oli köie kaudu ühendatud kambri sissepääsuava kohal oleva kiviplaadiga. Kui leopard või mõni muu suur kiskja lõksu puges ja sööta puutus, langes kiviplaat all ja loom oligi lõksus. Kütid ootasid, kuni leopard lõksus nälga suri, või püüdsid teda odadega surmata lõksu kiviseintes olevate avauste kaudu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlaste sõnul kannatas mees enne surma suurte valude käes.
Ling ja sellest lendu lastud heitekeha oli iidsetel aegadel kardetud relv. Oskusliku sõdalase käest lendu lastuna võis lingukivi tabada õudustäratava täpsuse ja jõuga. Nüüd on Iisraeli arheoloogid leidnud tõendeid, et lingukivide masstootmine käis piirkonnas juba 7200 aastat tagasi.