1859. aastal raputas Charles Darwin britte oma teooriaga evolutsioonist ja looduslikust valikust. Darwini arusaam sellest, kuidas elusolendid on ajaloo jooksul arenenud, polnud siiski kaugeltki uus.
Briti teadlasi vapustas 1859. aasta. Sellal avaldas loodusteadlane Charles Darwin raamatu „Liikide tekkimine“, milles ta esitas oma evolutsiooniteooria. Selle kohaselt põlvnevad kõik elusolendid ühistest esivanematest ja on loodusliku valiku teel arenenud eri liikideks. Seda ideed peeti ühtaegu murranguliseks ja jumalat teotavaks ning Darwin tekitas ulatusliku arutelu. Ehkki Darwin pälvis kõvasti tähelepanu, polnud ta kaugeltki esimene, kes evolutsiooni üle mõtiskles.
Kui Briti tööstuslinnades tekkisid vaeste inimeste slummid, paistis majandusteadlase Adam Smithi lubatud üldine heaolu viibivat. Rühm mõtlejaid leidis sellele seletuse: vaesus on loodusliku valiku tööriist inimkonna seas.
Šotlane Adam Smith uskus, et vaba turg loob üldise heaolu. Tema kapitalismiteoorial võib küll olla iluvigu, ent alati, kui vabaturu põhimõtteid on eiratud, on tagajärjeks olnud vaesus, viletsus ja nälg.