Tänapäeva Süüria alal hakkas ürgaja inimene küttimise ja koriluse asemel hoopis maad harima. Viljakas pinnas ja strateegiliselt hea asukoht ida ja lääne vahel tegi piirkonna hiljem huvitavaks ka võõrvõimudele.
Tänapäeva Süüria alal vahetas eelajalooline inimene küttimise ja koriluse maaharimise vastu. Juba kiviajal külvati otra ja metsikut nisu Eufrati ja Tigrise jõgede viljakatele kallastele. Sealt on arheoloogid välja kaevanud mudast ja kividest ehitatud hütte. Maa seest on välja tulnud viljalõikuseks vajalikke sirpe ja jahu jahvatamiseks kasutatud veskikive. Varane inimene valmistas Süüria piirkonnas ka kipsist kausse ja kujusid.
Põlenud Rooma sõdureid täis tunnel on teadlasi aastakümneid vaevanud. Roomlasi piirasid Sassaniidid, kes üritasid kõigest väest, maksku mis maksab, tungida garnisonilinna Dura-Europos. Lõpuks seisis nende teel ainult 19 meest. Mis edasi sai?