„Aarde mahamatmine võis esmahinnangul toimuda veidi või vahetult enne Põhjasõda ehk siis umbes 17. sajandi lõpus. Legendi kohaselt oli just sellel asukohal tugev küla, mis katkuga seoses maani maha põletati,“ kirjutas aarde leidja Jegor Klimov Facebooki Märjamaa valla grupis.
Liivi sõja ajal laastati Eesti ala niivõrd põhjalikult, et maapinda jäi sadu aardeid. Kiiruga peideti vaenlase eest maamulda mitte üksnes raha, vaid ka ehteid.
Kui muinasajal kaaluti hõbedat, siis keskajal hakati lugema vermitud münte. Üleminek uuele rahasüsteemile toimus alles tükk aega pärast muistse vabadusvõitluse lõppu.