Sõjajärgse aja trikimeeste hulljulged mängud surmaga
1920. ja 1930. aastail esitasid hulljulged reaktsioonina Esimese maailmasõja julmustele kõikvõimalikke trikke, mida võiks pidada enesetapukatseteks. Näha sai rattasõitu lennuki kõhu all, akrobaatikat kõrghoonetel ja kõrgushüppeid sõiduautoga.
Maailmas loeti 1919. aastal kokku hukkunuid. Arvud šokeerisid. Viie aastaga oli elu kaotanud ligikaudu 71 miljonit inimest: umbes 21 miljonit neist Esimese maailmasõja põrgus ning seejärel umbes 50 miljonit gripiepideemias, mis sai tuntuks Hispaania gripina. Enamik surnuist olid olnud noored täiskasvanud.
Esimene inimelu nõudnud liiklusõnnetus, mille üks pooli oli auto, toimus 1896. aastal Londonis. Hukkunud naisterahva surnukeha uurinud arst arvas, et sedasorti rumalusi ei juhtu enam kunagi. Ta eksis sügavalt. Uueks tulijaks – autoks – polnud valmis inimesed, veoloomad ega teed. Ent tehnika võidukäiguga on alati käsi käes käinud ka ohutusalane teavitustöö. Niisamuti Eestis.
Pööraste kahekümnendatena tuntud 1920. aastail USA majandus õitses. Peod, filmindus ja progress tähistasid dekaadi, mil Charles Lindbergh lendas üle Atlandi ookeani ning tšarlstoni tantsiti varahommikuni.