Põlenud Rooma sõdureid täis tunnel on teadlasi aastakümneid vaevanud. Roomlasi piirasid Sassaniidid, kes üritasid kõigest väest, maksku mis maksab, tungida garnisonilinna Dura-Europos. Lõpuks seisis nende teel ainult 19 meest. Mis edasi sai?

- © Yale University Art Gallery, Dura-Europas Collection
Briti kapten M. C. Murphy andis oma motoriseeritud jalaväeüksusele korralduse peatuda ja silmitses seejärel tühja Süüria kõrbe. Iidsetest aegadest olid seda kõrbe ületanud kaamelikaravanid, kuid tol päeval, 20. märtsil 1920, mürisesid maastikul Rolls-Royce’id. Murphy teadis, et tema üksust jälitavad sajad relvastatud araablased. Kui Osmanite impeerium lagunema hakkas, tegid kohalikud elanikud Süürias kõik, et oma värsket vabadust kaitsta sel ajal, kui britid püüdsid lõunas ja prantslased põhjas riigi üle kontrolli saavutada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Iga hingetõmme tegi põrgupiina ja suremine võttis päevi. Rooma timukad kujundasid ristilöömisest nii julma karistusmeetodi, et see jahmatas isegi Rooma enda eliiti. Jeesus ei olnud kaugeltki ainus ohver.
2000 aastat tagasi oli Petra suurlinn, millel oli rohkem võimu kui Damaskusel. Linn võis hoobelda tohutu templi ja amfiteatriga, kus oli istekohti 4000 pealtvaatajale. Siis aga vallutasid Petra roomlased, seejärel tabasid linna maavärinad ning lõpuks Petra unustati. Alles 1812. aastal läks üks seikleja legendaarset vanaaja linna otsima.