Kullast ja elevandiluust hauapanustega maetu tekitab elevust

Eurooplased pidasid kaua Aafrikat mahajäänud mandriks, kus inimesed kandsid taimelehtedest seelikuid ja elasid mudaonnides. Tegelikult on Aafrikas võrsunud mitu suurt tsivilisatsiooni. Erinevalt Egiptuse vaaraodest ja püramiididest on paljude Aafrika maade iidne hiilgus eurooplastele täiesti tundmatu.

18. sajandil levis Euroopa ülemklassi seas uus tippmood – kunst­hambad. Proteese ihaldati hoolimata faktist, et need olid ebamugavad, haisesid ja nägid ka koledad välja. Hambaarstid tegid kõik mis nende võimuses, et patsientidele võimalikult ilus kunstnaeratus anda. Nad ei peatunud millegi ees, olgu tegemist pettuse, laibavarguse või mõrvaga.

Nad töötasid meestega võrdsetel alustel, jõid oksendamiseni ja võisid saada isegi kuningriigi jumalikeks valitsejateks. Egiptuse naised olid vanaajal kõige vabamad.

Oktoobris viib Viasat History vaatajad ajaloo pöördeliste sündmuste ja seni varju jäänud lugude juurde. Teise maailmasõja lahinguväljade kujundanud geograafia, Vesuuvi tuha alla mattunud luksusvilla saladused, Baskimaa nõiajahi sünge pärand ning Dracula ajaloolise prototüübi lugu näitavad, et minevikust võib tuttavate lugude tagant leida hoopis uusi tahke. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee