Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keda kujutab Giza suur sfinks?
Giza juures paiknev sfinks on suur mõistatus. Sellel pole säilinud ühtki pealis- ega raidkirja, mis selgitaks, kes selle rajas, ega ka seda, miks ja kuidas seda omal ajal kutsuti.
Enamik eksperte arvab, et sfinksi nägu kujutab vaarao Chephrenit (Hafra), kes valitses u 2558.–2532. aastal eKr. Ilmselt lasigi tema sfinksi ehitada. Sfinks asub Giza suurima püramiidi jalami läheduses. Selle püramiidi lasi endale püstitada Chephreni isa vaarao Cheops (Hufu). 75 meetri pikkune sfinksikuju on 20 meetrit kõrge ja 20 meetrit lai. Vana-Egiptuses peeti sfinksi müütiliseks olendiks, keda kujutati lõvi keha ja mehe peaga, ent see võis olla ka jäära või kotka peaga.
Sellest ajast peale, kui Gizasse ehitati suured püramiidid, on neid valvanud sfinks. Kunagi ületas selle kuju hiilgus kõik varem nähtu, kuid aegade jooksul on kauni kuju sära tuhmistanud kõrbeliiv, üks fanaatiline imaam ja arheoloogiliste aarete kütid.
Egiptuses Giza platool kolme suure püramiidi juures valvav kuulus Chephreni sfinks ei pruugi olla ainult vanade egiptlaste kätetöö, vaid osaliselt looduse enda looming.