Esimesse maailmasõtta mobiliseeriti ligikaudu 80 000 eesti meest. Nad said tunda nii tööstusliku sõjapidamise õudusi kui ka paljurahvuselise armee alandusi. Oma kogemustest kirjutasid mehed kirjades ja päevikutes.
Visla jõe kaldale rajatud kaevikutest võis Nõost pärit talumees Peeter Jakobson, 148. Kaspia jalaväepolgu sõdur, näha, kuidas põlesid ümbruskonnas asunud Poola külad. Oli 1914. aasta septembri lõpp ja sõja algusest peale rindel viibinud Jakobson tundis, et nälg tahab teda ära tappa. „See ei ole mitte nalja asi – see on sõda,“ tõdes ta oma vennale saadetud kirjas. Need olid elu näinud mehe sõnad. Peeter oli sõja puhkedes 32aastane pereisa, keda jäid koju ootama naine ja kaks väikest last.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ajalehtede sõjakirjasaatjad kajastasid Vabadussõja ajal sõjasündmusi võrdlemisi objektiivselt, hoidudes propagandisti ja vihaõhutaja rollist, kirjutab ajaloolane Toivo Kikkas ajakirjas Methis avaldatud artiklis.
Kas oled valmis rännakuks läbi aja? Viasat History viib sind ajaloo suurimate mõistatuste, võimu ja kurjuse telgitaguste ning lahendamata surmalugude keskmesse. See on kanal, kus minevik ärkab ellu läbi ekspertide, teadusuuringute ja haarava jutustuse – alates antiikvalitsejate saladustest kuni 20. sajandi süngeimate peatükkideni. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.