Aastal 1904 alguse saanud Vene-Jaapani sõda kulges Venemaa seisukohast halvasti ning see võimendas sotsiaalseid pingeid ja rahulolematust. 1905. aastal toimus massimeeleavaldusi ja tööseisakuid. Nõuti riigivalitsemise reformi, töötingimuste parandamist ja vähemusrahvused püüdlesid autonoomia poole. Hoogu kogusid just vasakpoolsed poliitilised jõud: sotsialistid, kommunistid jt.
Bolševistliku Venemaa juht Vladimir Lenin jäi uskuma kohalike enamlaste liiga optimistlikke teateid ja käsutas Punaarmee Narvat vallutama ilma korraliku ettevalmistuseta. Narvas tuli punastel peale kodumaale igatsevate Saksa sõdurite rinda pista ka Eesti Vabariigi esimeste sõjaväeüksustega.
Teine maailmasõda lõppes ametlikult 1945. aastal, kuid Balti riikides käisid lahingud edasi. Hitleri armee asemel oli sisse tunginud Stalini oma. Baltimaalased peitsid end sügavatesse metsadesse, et jätkata vabadusvõitlust.