Miks polnud Eesti NSV-l oma armeed?
Nõukogude Liidus oli riigikaitse korraldamine keskvalitsuse haldusalas. Teise maailmasõja ajal lubati siiski rahvusväeosade moodustamist ning ka liiduvabariikide kaitse- ja välisasjade rahvakomissariaatide (ministeeriumide) asutamist.
See samm oli mõeldud NSV Liidu lääneliitlaste rahustamiseks, et näidata, nagu oleks liiduvabariikidel, sh okupeeritud Balti riikidel, teatud autonoomia. Sellest kirjutab ajaloolane Peeter Kaasik värskes kogumikus „Eesti sõjaajalugu“, mille on koostanud Tõnu Tannberg. Tegelik juhtimine jäi ikka keskvõimu kätte. Eesti rahvusväeosi pärast sõja lõppu ei likvideeritud ning enamik Eestist võetud sundajateenijaid läbis oma teenistuse kodumaal.
Seotud lood
Teine maailmasõda lõppes ametlikult 1945. aastal, kuid Balti riikides käisid lahingud edasi. Hitleri armee asemel oli sisse tunginud Stalini oma. Baltimaalased peitsid end sügavatesse metsadesse, et jätkata vabadusvõitlust.
Vabadussõja viimased kaitselahingud.
Sobivat töötooli valides ei tohiks lähtuda ainult tooli väljanägemisest, vaid tähelepanu peaks pöörama ka tooli reguleerimisvõimalustele ja mugavusele. Istudes pikki tunde arvuti taga, peab tool just parajal määral toetama sinu keha, et tööpäev mööduks produktiivselt ja tervist koormamata.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele