Teravikuga kiiver (sks Pickelhaube)võeti Preisi armees kasutusele aastal 1842 keiser Friedrich Wilhelm IV käsul. Teravikul kiivri lael ei olnud praktilist funktsiooni ja pole teada, kust keiser sellise kiivri jaoks mõtte sai. Üks ilmseid inspiratsiooniallikaid võis olla Napoleoni raskeratsaväe kiiver, mille peal oli kõrge messingist hari, mis võis Preisi kiivril muutuda teravikuks. Samal ajal preislastega juurutas ka Venemaa armee samalaadse peakatte, ent pole kindel, et need kaks teineteiselt inspiratsiooni said.
Igal juhul muutus Preisi kiiver väga kiiresti väga kuulsaks. Teravikuga peakatte võtsid esmalt üle teised saksa riigid ja seejärel paljud teised Euroopa, aga ka näiteks Lõuna-Ameerika riigid. Esimese maailmasõja puhkemise ajaks oli teravikuga peakate saanud osaks Saksa sõduri standardvarustuses, kuid kaevikusõjas see enam ei sobinud. Nahast kiiver pakkus kehva kaitset tulirelvade vastu ning kõrge teravik oli kaevikuis väga ebapraktiline. Kasutusele võeti ilma teravikuta peakate, kuid seejärel vahetati nahast kiiver 1916. aastal teraskiivri vastu välja.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Troopikakiiver muutus aja jooksul koloniaalvõimu sümboliks.
Ameerika kodusõjas kasutatud kveekeri kahur oli valmistatud puutüvest.