Megaliitehitiste mõistatus: kas üks Rootsi arheoloog suutis selle lahendada?
Üle kogu Euroopa leiab tuhandeid megaliitehitisi, mis on rajatud tonnideraskustest kivirahnudest. Siiani teadsid teadlased mõistatuslike monumentide kohta väga vähe. Üks Göteborgis töötav arheoloog pakkus nüüd vastuse küsimusele, miks muistsed inimesed need üldse ehitasid.
Kui kuulus kroonikakirjutaja Saxo Grammaticus istus 12. sajandil maha ja hakkas kirja panema taanlaste vägitegusid läbi aegade, siis polnud tal vastust võtta vähemalt ühele tähtsale küsimusele. Mitmel pool üle Taani riigi seisid muistsed suurtest kivirahnudest megaliitehitised. Saxo ei suutnud leida kedagi, kes osanuks rääkida sellest, millal need püsti pandi, ega nimetada nende ehitajat. Need monumendid olid mõistatuseks kõigile.
Seotud lood
Arheoloogidel pole aimugi, milleks neid kirveid kasutati või kes varastest inimliikidest need valmistas. Praktiliseks kasutamiseks on need ilmselgelt liiga suured.
Belgiast avastatud tulekivist teramike analüüs näitab, et meie esivanemad kasutasid odade heitekauguse ja löögitugevuse suurendamiseks odaheitjaid juba 30 000 aastat tagasi.
Ükskõik, kas kiviaja inimene tahtis kalapüünist valmistada, alet teha või paati ehitada, haaras ta truu abilise kivikirve. Tuhandeid aastaid oli see inimese parim tööriist.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele