Higistamine nõudis Inglismaal palju elusid
Londonit tabas 1485. aastal tundmatu haigus. Hommikune kerge ebamugavustunne arenes mõne tunniga ägedaks higistamiseks ning õhtuks oli patsient surnud. Sellest ajast peale on teadlased püüdnud välja selgitada, millega oli tegemist.
Londonis kulges elu 1485. aasta septembris tavapäraselt. Thamesil liuglesid hilissuvises päikesesillerduses täislastis laevad ning väljakuil püüdsid innukad müüjad üksteise kaubapakkumisi üle karjuda. Korraga hakkas 60 000 elanikuga linna tänavail levima hirmuäratav kuulujutt: õhus olevat liikvel miski, mis oli põhjustanud linnapea Thomas Hilli surnuks higistamise!
Seotud lood
Keskaegsed kunstnikud hakkasid surma kujutama luukerena, kes kogus vikati abil hingi nagu talumees heina.
Kui 1796. aastal leiutati rõugevaktsiin, hingasid paljud arstid kergendustundega. Rahva seas aga hakkasid levima kahtlused. Kui riik muutis rõugetevastase vaktsineerimise sunduslikuks, puhkesid tänavail meeleavaldused.
Bütsantsi keiser vallutas 541. aastaks suurema osa kunagise Lääne-Rooma riigi valdustest. Väljastpoolt tundus riik tugevamana kui kunagi varem, aga Egiptusest saabunud laevad kandsid lastiruumis impeeriumi languse seemet: katku. Ajaloo esimeses pandeemias suri kõigest aastaga miljon inimest.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele