18. sajandil hakkasid arstid levitama infot, et külma veega karastamine on tervisele kasulik. Õige pea hakkasidki eurooplased vabatahtlikult jäisesse vette hüppama.
Arstiteadlased kurtsid 1922. aastal, et võrreldes Lõuna-Eesti, Saaremaa ja ka Virumaaga oli Lääne-Eestis väga vähe saunu. Sealsed elanikud pesid end vajaduse korral hoopis suure ahjuga varustatud rehetoas.
18. sajandil panid britid aluse meresuplusele kui meditsiinilisele ja moraalsele tegevusele – külm vesi ravivat nii keha kui ka vaimu! Paljud väikesed kalurikülad ja sadamalinnad muutusid mainekateks kuurortideks. Briti saartelt levis uus komme Mandri-Euroopasse ja sellest ei jäänud puutumata ka ulatusliku rannajoonega Eesti.