Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuurordi- ja supluskultuur 19. sajandi Eestis
18. sajandil panid britid aluse meresuplusele kui meditsiinilisele ja moraalsele tegevusele – külm vesi ravivat nii keha kui ka vaimu! Paljud väikesed kalurikülad ja sadamalinnad muutusid mainekateks kuurortideks. Briti saartelt levis uus komme Mandri-Euroopasse ja sellest ei jäänud puutumata ka ulatusliku rannajoonega Eesti.
Saksa reisikirjanik Johann Georg Kohl kirjeldas 1841. aastal, kuidas juulikuus täitusid Eestimaal kõik merelinnad külalistega, kes „tulid külmast mereveest uut elujõudu saama“. Merevannidest loodeti kasu kogu aastaks, seetõttu suhtuti nendesse väga tõsiselt. Suplusest loobumine olevat olnud sama mõeldamatu kui suurel pühal kirikusse minemata jätmine. Kohli väitel surnud elu sisemaal suvel lausa välja, mere ääres seevastu täitunud iga katusealune.
Seotud lood
Suvel ihkab linlane müüride vahelt välja, nii on see alati olnud. Suvitamine koos suplemisega hakkas moodi minema 18.–19. sajandil. Millistes randades toona käidi ja kuidas rannapuhkus välja nägi?
Järgmistel lehekülgedel meenutame tähtsamaid või värvikamaid sündmusi, mis on Eesti ja maailma lähiajaloos juhtunud jaanuarikuus.
1923. aasta 12. juuli Päevalehes kirjutati, et juulikuu esimesel nädalal valitses Narvas ja Narva-Jõesuus lausa haruldaselt hea ja suvine õhustik.
Viasat History viib sind ajarännakule läbi maailma kõige põnevamate lugude – alates kadunud tsivilisatsioonidest ja iidsetest saladustest kuni vapustavate teadusavastusteni. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele