
- © III rahvusvahelise soome-ugri kongressi Jaapani delegaat Tasuku Kikugawa 1970. aastal Eesti Vabaõhumuuseumis autogrammi andmas. / Eesti Vabaõhumuuseum
Sõjaeelne Jaapani keisririigi alaline esindaja Tallinnas koostas kokkuvõtte eestlaste iseloomust. Tekst, milles leidub nii kulmu kergitama panevaid kui ka vägagi teraseid tähelepanekuid, on avaldatud Ene Selarti värskelt ilmunud raamatus „Eesti ja Jaapan: suhted 19. sajandist 21. sajandi alguseni“.
Jaapan jõudis Tallinnas diplomaatilise esinduse avamiseni alles 1939. aasta detsembris. Kaks aastat enne Eestis omaette saatkonna avamist oli Lätis resideeriv Jaapani saadik olnud akrediteeritud ka Eestisse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Proua Mortimeri sõnutsi olid Mandri-Euroopa riigid õudsed kohad, kus järgiti mõttetuid tavasid.
Arstiteadlased kurtsid 1922. aastal, et võrreldes Lõuna-Eesti, Saaremaa ja ka Virumaaga oli Lääne-Eestis väga vähe saunu. Sealsed elanikud pesid end vajaduse korral hoopis suure ahjuga varustatud rehetoas.
Võrukeelne Uma Leht toob uudiseid võrulaste eluolust.