Võõrliikide sissetung: iluaiast põgenenud taimed paha peal
Inimene on sajandeid tassinud taimi mandrilt mandrile. Kahjuks pole kõik ümber kolitud taimed käitunud nii, nagu inimene eeldas. Sisserändajad võtavad enda alla üha suuremaid alasid ja lämmatavad oma teel kõik muu.
Ameerika Ühendriikide Kesk-Läänt tabas 1930. aastail pikaajaline põud. Sellega kaasnes pinnase erosioon ning tormituuled viisid minema tuhandeid tonne kuiva mulda. Ametivõimudele tuli idee, kuidas probleem lahendada.
Ükskõik, kas kiviaja inimene tahtis kalapüünist valmistada, alet teha või paati ehitada, haaras ta truu abilise kivikirve. Tuhandeid aastaid oli see inimese parim tööriist.
Üleilmse taimejahi jäljed vaatavad meile vastu kogu Euroopa parkidest ja aedadest. Kaugete mandrite saadikud on nii hiigelkasvu ebatsuugad kui ka erksavärviliste õitega rodod ja hortensiad.
19. sajandil võistlesid botaanikud selles, kellel õnnestub maailma kaugeimatest nurkadest hankida kõige haruldasemaid taimi. Meie tänapäevaste aedade ja parkide liigiline mitmekesisus on nende meeste teene.