Kogu maailm sai kokku Babülonis
Pikka aega oli Babülon elav metropol, kus tegutsesid kaupmehed, orjad – ja ka miljonid parasiidid. Kindlustatud müüride taga valitses kuningas koos preestritega, kes ennustasid loomamaksa pealt ja ehitasid jumalatele püramiide.
Higipisarad valgusid Robert Koldewey laubalt ja nirisesid kulmudesse sellal, kui ta kaevas hoolikalt välja väikest savitahvlit. Täpsete liigutustega pühkis saksa arheoloog tahvli viimase tüki liivast puhtaks. Selle kulunud pinnal oli mitu rida väikesi märke. See oli kiilkiri – kirjasüsteem, mida kasutati vanaaja Babülonis.
Seotud lood
Kui arheoloogid hakkasid 1995. aastal Kagu-Türgis ühel künkal kaevama, polnud neil aimugi, et nende avastused muudavad kõiki teooriaid, mis teadlastel selle hetkeni varase kiviaja kohta olid.
Arheoloogid leidsid Jeruusalemma vanalinna väljakaevamistel midagi väga tavatut: sügaval vallikraavis oli kuni 1000 aasta vanune kivisse raiutud käejälg.
2000 aastat tagasi oli Petra suurlinn, millel oli rohkem võimu kui Damaskusel. Linn võis hoobelda tohutu templi ja amfiteatriga, kus oli istekohti 4000 pealtvaatajale. Siis aga vallutasid Petra roomlased, seejärel tabasid linna maavärinad ning lõpuks Petra unustati. Alles 1812. aastal läks üks seikleja legendaarset vanaaja linna otsima.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele