Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jumalate häll Türgis
Kui arheoloogid hakkasid 1995. aastal Kagu-Türgis ühel künkal kaevama, polnud neil aimugi, et nende avastused muudavad kõiki teooriaid, mis teadlastel selle hetkeni varase kiviaja kohta olid.
Kaugelt ei tundunud viljatu mullaküngas Kagu-Türgis, umbkaudu 30 kilomeetrit Süüria piirist midagi erilist olevat. Peale üksiku puu selle tipus oli kink täiesti lage. Saksa arheoloogi Klaus Schmidti jaoks, kes 1994. aasta sügisel toda kõledat maakohta uuris, oli see küngas ülimalt huvitav. Ükski loodusjõud poleks suutnud lubjakivikõrgendikule 15 meetrit kõrget mullakinku luua. Klaus Schmidtil polnud kahtlust – künka, millele kohalikud olid nimeks pannud Göbekli Tepe ehk paksmagu-küngas, pidid olema loonud inimesed.
Seotud lood
Ükskõik, kas kiviaja inimene tahtis kalapüünist valmistada, alet teha või paati ehitada, haaras ta truu abilise kivikirve. Tuhandeid aastaid oli see inimese parim tööriist.
Teadlased on pikka aega vaielnud selle üle, millal inimene tule taltsutas. Uus tehisintellekt võib aidata sellele küsimusele täpsemini vastata.
Kas mees näitab üles oma julgust? Või sümboliseerib peenisest kinnihaaramine seda, et tema käes on võim? Türgi arheoloogid otsivad mõistatusele pingsalt seletust.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele