Ruunikirja seostatakse viikingitega, kuid neid nurgelisi tähemärke kasutati veel üsna kaua pärast viikingiaja lõppu 11. sajandil. Põhjala elanikud jätkasid ruunikirja pruukimist ka sel ajal, kui kristlikud mungad olid Skandinaaviasse toonud ladina tähestiku. Kuni 15. sajandini kasutati neid vanu kirjamärke kõrvuti ladina tähestikuga, ent seejärel võtsid peaaegu kõik omaks uue kirjaviisi.
Islandlased armastasid lugusid verejanulistest viikingitest ja jõhkratest kättemaksudest. 13. sajandil haaras väikest saareriiki kirjutamispalavik ja õpetatud mehed panid paberile surematud saagad. Tänu sellele saame neid iidseid lugusid tänapäevalgi lugeda.