Suursugusus ja hiilgus kaitsesid Ida-Rooma keisririiki
Ida-Rooma impeeriumi vaevasid algusest peale võimuvõitlused ja kurnavad kodusõjad. Raskustest hoolimata püsis Bütsants tänu tõhusale diplomaatiale ning riigi ja kiriku selgele vahekorrale üle tuhande aasta.
Byzantioni linn oli 11. mail 330 uhkemast uhkem. Kunagine Kreeka asula oli juba mõnisada aastat olnud Rooma otsese kontrolli all, kuid seni oli see kujutanud endast suhteliselt tähtsusetut kohta impeeriumi äärealal.
Seotud lood
4. sajandil tegid roomlased Konstantinoopolist oma uue pealinna. See oli suuruse poolest hiilgav, kuid peagi oli oodata katastroofi – linnas nimelt polnud piisavalt vett.
Bütsantsi keiser vallutas 541. aastaks suurema osa kunagise Lääne-Rooma riigi valdustest. Väljastpoolt tundus riik tugevamana kui kunagi varem, aga Egiptusest saabunud laevad kandsid lastiruumis impeeriumi languse seemet: katku. Ajaloo esimeses pandeemias suri kõigest aastaga miljon inimest.
Keskajal kaotas sõdadest, katkust ja maavärinaist räsitud Rooma oma staatuse maailma pealinnana ning sellest sai kõigest 40 000 elanikuga provintsilinn. Roomlased pöörasid selja antiiksetele ehitistele ja unustasid linna suurejoonelise ajaloo.
Juulis kutsub Viasat History avastama ajaloo sündmusi, mis muutsid maailma. Alates antiikaja kuulsatest reetmistest ja paleeintriigidest kuni Ameerika iseseisvusvõitluse ning Teise maailmasõja idarinde sündmusteni – need on lood inimestest, kelle valikud mõjutasid terveid rahvaid ja kujundasid tulevikku. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele