Konstantinoopoli hiilgav veevärk, antiikaja suurimaid insenerisaavutusi
4. sajandil tegid roomlased Konstantinoopolist oma uue pealinna. See oli suuruse poolest hiilgav, kuid peagi oli oodata katastroofi – linnas nimelt polnud piisavalt vett.
Novembris aastal 324 pKr kõndis rühm mehi kaubalinna Byzantioni lähedal asuvates mägedes tänapäeva Türgis. Kõige ees kõndis keiser Constantinus, käes oda. Vahel ta peatus ja tõmbas odaga kuiva pinnasesse joone. Teravikuga märkis ta maapinnale oma uut linna ümbritsema hakkava müüri asukoha.
Seotud lood
Ida-Rooma impeeriumi vaevasid algusest peale võimuvõitlused ja kurnavad kodusõjad. Raskustest hoolimata püsis Bütsants tänu tõhusale diplomaatiale ning riigi ja kiriku selgele vahekorrale üle tuhande aasta.
Hagia Sophia kiriku mosaiigil on kujutatud Constantinust linna esitlemas.
Bütsantsi keiser vallutas 541. aastaks suurema osa kunagise Lääne-Rooma riigi valdustest. Väljastpoolt tundus riik tugevamana kui kunagi varem, aga Egiptusest saabunud laevad kandsid lastiruumis impeeriumi languse seemet: katku. Ajaloo esimeses pandeemias suri kõigest aastaga miljon inimest.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele