Keskaja alguses tuli Frangi riigi kuningas mõttele, et jagades kuningriigi poegade vahel, saab ta ära hoida veriseid võimuvõitlusi. Ajapikku võttis apanaaž aga hoopis teistsuguse kuju.
Tänapäeval tähistab sõna apanage raha, mida kuninglikud perekonnad ja printsid riigilt igal aastal saavad. Kui apanaaž varakeskajal kasutusele võeti, tehti seda paleepöörete ja veriste kodusõdade ärahoidmise eesmärgil.
Murtud vanne, keelatud suudlus või hooletult öeldud sõna – viikingi au võis kergelt ohtu sattuda. Ja kui see oli kord kaotatud, oli solvatul vaid üks moodus see tagasi saada: maksta kätte võimalikult veriselt.
Rikkad kaupmehed ja käsitöölised sundisid kuninga 1215. aastal oma pealinnast loobuma. Edaspidi tegid linnamüüride vahel otsuseid tähtsamad kodanikud. Vabadus muutis Londoni gildide ja tsunftide juhitud riigiks, mis oli nii võimas, et kuningal tasus gildide-tsunftidega heades suhetes olla.