Miks vihkas Darwin paabulinde?
Umbes aasta pärast looduslikku valikut kirjeldava teose ilmumist kirjutas Charles Darwin 1860. aastal oma sõbrale: “Ainuüksi paabulinnu sule nägemine teeb mind haigeks.”
Darwini püstitatud teooria järgi andsid loomade füüsilised eelised neile suurema võimaluse ellu jääda ja geenidega anti need eelised järgmisele põlvele edasi. Paabulinnu suur ja värvikas saba kujutas aga probleemi, sest isase paabulinnu silmatorkavad sabasuled ei saanud mingil moel olla eeliseks, vaid röövloomadel oli neid hoopiski hõlpsam märgata.
Seotud lood
Kui Charles Darwin Galapágose saartele jõudis, ei suutnud ta oma silmi uskuda. Loodus oli seal aastasadu omasoodu arenenud ning taltsad linnud ja eripalgelised kilpkonnad viisid Darwini liikide päritolu jälile. Evolutsiooniteooria lükkas ümber aastatuhandeid valitsenud ebausu ja pani isegi kõige veendunumad kristlased piibli sõnas kahtlema.
1859. aastal raputas Charles Darwin britte oma teooriaga evolutsioonist ja looduslikust valikust. Darwini arusaam sellest, kuidas elusolendid on ajaloo jooksul arenenud, polnud siiski kaugeltki uus.
Charles Darwini 20 aastat tagasi kadunud märkmeraamatud tagastati Cambridge´i ülikooli raamatukogule
Darwini märkmeraamatud olid üle 20 aasta kadunud. Cambridge’i ülikooli avalik pöördumine sundis varga viimaks tegutsema.
Kui Briti tööstuslinnades tekkisid vaeste inimeste slummid, paistis majandusteadlase Adam Smithi lubatud üldine heaolu viibivat. Rühm mõtlejaid leidis sellele seletuse: vaesus on loodusliku valiku tööriist inimkonna seas.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Sõda
1
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele