Kuidas Tallinnast sai kilulinn?

Igasuguseid imeelukaid eksib ikka ja jälle meie vetesse. 2020. aasta juuni alguses ujus Tallinnas Kopli lahes ringi kolm silmikdelfiini, tosin aastat enne seda nähti Tallinna lahes valgekoon-delfiini, 1986. aastal seikles aga Käsmu kandis valgevaal.

Praegu on Kalarand pealinna moodne piirkond, kus iga maatükk on arendajatele kulla hinnaga. Kuid veel 20. sajandi keskel oli see asum kuulus eelkõige sellele nime andnud toote poolest, mis oli kala. Ja iga siinne elanik teadis venelastest ettevõtjate Malahhovite perekonda, keda peeti tõeliste Tallinna kilude saladuse hoidjateks.

Tundub, et Laekvere oli üks hüljatud ja jumalast maha jäetud koht, mis 1930. aasta paiku siiski tasapisi hakkas elule ärkama. Vallakeskus ikkagi ja just siis ehitati sinna praegugi Laekvere uhkuseks olevad ilusad raudkivist hooned.

Sõjajärgne kiire majandusareng tõi Kihnu saarele uudse abimehe – mootorratta. Sõidukit kasutati jääl kalapüügiks, piima meiereisse veoks ja ka lõbureisideks. Viimaks oli mootorratas igal Kihnu perel ning uljalt sadulas istuvad Kihnu naised said maailmakuulsaks.

Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.